Seda mõistatust olen püüdnud lahendada viimased seitse aastat ehk hetkest, kui oma stuudio avasin. Praeguseks olen eksides ja katsetades leidnud mõned asjad, mis toimivad, aga üldiselt teab igaüks, et tunniajane sessioon stuudios – selles ei ole midagi loomulikku ja kui lisad sinna veel kerge hirmu lõpp-tulemuse ees, mida enamik modelle tunnevad, siis on ülesanne veel keerulisem. Selle aasta septembris käisin Londonis, Roberto Valenzuela kahepäevasel poseerimiskoolitusel. Roberto teooria aluseks on mõte, et loomulikuna mõjuv, hea poosiga pilt on ideaalis detailideni sätitud, aga mõjub selllisena, et pildi vaataja ei suuda selles poosi tuvastada. Selle tarbeks õppimisime terve esimese päeva poose “lahti mõtestama” ja aru saama, kuidas kehakeel fotol mõjub. Teisel päeval võtsime antud teadmised ja üritasime äärmiselt rahvarohketel Covent Gardeni tänavatel paari tunniga õpitut rakendada, abiks Lindsey ja Thomas. Mõned juhuslikud kaadrid sellest teisest päevast on siin all:

 

fgf_0153fgf_0201fgf_0217fgf_0228fgf_0236fgf_0267fgf_0273

Selle aasta üks lahedamaid projekte on olnud  Tartus Kvartali keskuses asuva Black Anguse lihapoele reklaamfotode tegemine. Kes poes käinud, on ehk märganud seinal nelja suuremat sorti seinapilti, mis pole tellitud fotopangast, vaid täiesti minu pildistatud. Hullumeelne projekt, sest aega nappis kõigil, aga neli toitu kahe tunniga ja tulemus sai äge. Jällegi oleks soov näidata pilte telgitagustest, aga õigel hetkel ei tule meelde neid teha. Sageli selgubki alles arvutis tööle hakates, kui suuri asju võib korda saata paari tehnilise abivahendi ja suvilamööbliga, nagu antud juhul.

toidufototoidufotograaf_tartuskvartali-keskustoidufotograaf

Selle pealkirja laenasin suurepäraselt Ellen Niidult. Tegelikult oli see hoopis juuksur Piret Kulm, kes vajas tehtud soengust (lõikus ja värv) korralikke fotosid. Väljakutse ka mulle, kuidas teha korraga nähtavaks nii tukk kui saba kõige muuga, mis sinna vahele jääb.

fgf_0469fotograaf-tartuspiret-juuksur