Seda mõistatust olen püüdnud lahendada viimased seitse aastat ehk hetkest, kui oma stuudio avasin. Praeguseks olen eksides ja katsetades leidnud mõned asjad, mis toimivad, aga üldiselt teab igaüks, et tunniajane sessioon stuudios – selles ei ole midagi loomulikku ja kui lisad sinna veel kerge hirmu lõpp-tulemuse ees, mida enamik modelle tunnevad, siis on ülesanne veel keerulisem. Selle aasta septembris käisin Londonis, Roberto Valenzuela kahepäevasel poseerimiskoolitusel. Roberto teooria aluseks on mõte, et loomulikuna mõjuv, hea poosiga pilt on ideaalis detailideni sätitud, aga mõjub selllisena, et pildi vaataja ei suuda selles poosi tuvastada. Selle tarbeks õppimisime terve esimese päeva poose “lahti mõtestama” ja aru saama, kuidas kehakeel fotol mõjub. Teisel päeval võtsime antud teadmised ja üritasime äärmiselt rahvarohketel Covent Gardeni tänavatel paari tunniga õpitut rakendada, abiks Lindsey ja Thomas. Mõned juhuslikud kaadrid sellest teisest päevast on siin all:

 

fgf_0153fgf_0201fgf_0217fgf_0228fgf_0236fgf_0267fgf_0273